Tallinna Nevski Katedraal

10 asja, mida peaksid teadma enne õigeusu kirikusse minemist

Enamus meist on kursis kiriku kommetega, isegi, kui pole konkreetselt usulist seost. Kirikus käimine on muutunud paljude perede jaoks traditsiooniks jõulude või muude pühade ajal ning seega ei ole kirikus käimine kui selline eestlaste jaoks eriti võõras.

Õigeusu kirik võib aga üllatada mõningate spetsiifiliste kommetega, mida tasuks kindlasti teada enne kirikusse suundumist – niiviisi saad paremini aru, mis parasjagu toimub ning kuidas kogu teenistus kulgeda võib.

1. Teenistuse ajal käib tegevus

Üks omapärasemaid asju õigeusu jumalateenistuste juures on asjaolu, et sa võid märgata, kuidas teenistuse ajal lähevad inimesed altari juurde, süütavad küünlaid ning teevad muid tegevusi. Õigeusu kirikus on ainult üks Euharistlik teenistus ning enne seda on tunniajane hommikuteenistus.

2. Palvetatakse seistes

Õigeusus on kombeks peaaegu kogu teenistuse ajal seista. Selle põhjus on lihtne: õigeusus arvatakse, et usukummardamine peaks olema töö, mitte puhkus ning istumine on puhkus, seega arvatakse, et Jumala seltsis olles tuleks seista.

3. Ristimärgi tegemine

Iga kord, kui kutsutakse Kolmainsust, tehakse enda ette ristimärk. Kõik inimesed võivad seda aga teha isemoodi.

Veel üks omapärane komme on seotud kirikusse sisenemisega: kirikusse sisenedes tehakse enda ette ristimärk, kummardatakse, suudeldakse ikooni ja kummardatakse uuesti.

4. Austuse näitamine õigeusus

Õigeusu puhul võib märgata, kuidas inimesed suudlevad karikat, suudlevad või puudutavad preestri rüü äärt, suudlevad preestri kätt õnnistatud leiva saamisel. See on kõik seotud austusavalduste näitamisega.

Preestri käsi suudeldakse näiteks seepärast, et preestri käed annavad Jeesuse õnnistusi armulaua tseremoonia käigus.

5. Armulaud

Armulaud on mõeldud ainult õigeusklikele, kuid õnnistatud leiba võivad jagada kõik teenistusel osalejad, ka need, kes ei kuulu kirikusse. Pärast preestrist möödumist võid märgata altaripoissi, kes hoiab korvi leivaga. Kõik inimesed võtavad sealt endale osakese. Seega, kui keegi annab sulle kirikus leiba, ole mureta – see on ühtekuuluvuse märk.

Armulaud ei ole aga seotud mitte külalislahkusega, vaid suurema perspektiiviga, mistõttu on see mõeldud üksnes liikmetele. Kõik võivad pühenduda ja liituda kirikuga, kuid tasub meeles hoida, et armulauaga ei saa liituda, kui sa ei ole juba liige.

6. Preestri roll

Preestri peamine roll on olla vaimne isa, kes pakub sakramenti. Teda kutsutakse Isaks, kuna ta on ühtaegu nii Issanda teener kui ka kiriku juht. Osa preestri rollist on edasi viia maiseid kombeid, mis on inimesteni toodud püha Pauluse poolt.

7. Muusika on olulisel kohal

Õigeusus on suur roll muusikal. Kirikukoori roll on juhtida inimesi koguduse lauludes, hümne lauldakse ilma instrumentideta. Enamasti lauldakse kõike aga oreli saatel.

8. Neitsi Maarja

Üks olulisi osasid õigeusus on Neitsi Maarja austamine. Neitsi Maarjal arvatakse olevat oluline roll inimeste lunastamises, kuna tegemist on Jumala emaga. Seepärast võib ka kohata teda kui olulist osa kogu teenistuses.

9. Kolm ust

Igas õigeusu kirikus on enne altarit ikonostaas ehk altari stend, mis võib koosneda ühest Kristuse pildist ja pilt Neitsist ja lapsest selle kõrval. Kogu asja point on luua “kolm ust”. Keskmine on nö püha uks, mida võib kasutada üksnes preester.

10. Õigeusk on üks levinumaid usuliike maailmas

Maailmas on umbes 350 miljonit õigeusklikku. Aja jooksul on tekkinud mitu erinevat õigeusu voolu, näiteks eristatakse Kreeka õigeusku ja Vene õigeusku, viimane on mõistagi levinum ka Eestis. Olemuselt on aga mõlemad voolud sarnased, erinevusi võib kohata keeles ja muusikavalikus.

Esimese hooga võib õigusk ja õigeusu jumalateenistused olla pisut ehmatavad, kuid mida rohkem kirikut külastad, seda kodusemaks see muutub.