Tallinna Nevski Katedraal

Arhitektuur ja katedraalid: 4 kõige kaunimat õigeusu kirikut

Erinevalt läänepoolsetest kirikutest, mille disaini peamine eesmärk on suunata austusavaldused Jumala poole, on õigeusu kirikute eesmärk tuua Püha Vaim maale. Peamine disainiomadus, mille poolest tunneb õigeusu kirikud ära, on nende väga distinktiivsed kuplid, mis meenutavad sibulaid.

Ka sisedisain on pisut teistsugune. Õigeusu kirikutes on altari juures pildisein, mis eraldab armulauda muudest kiriku osadest. See sein sümboliseerib kolme püha ust.

Kiriku idaosa on mõeldud üksnes preestrile – keegi teine ei tohi sinna minna. Jumalateenistuse ajal liigub preester pühade uste juures.

Nii sise- kui välisosa on disainitud väga rikkalikult, tihti sinistes, punastes või rohelistes toonides ning kaunistatud seinamaalingutega.

Hagia Sophia

Istanbulis asuv Hagia Sophia on vaieldamatult üks maailma kõige kaunimaid õigeusu kirikuid. See oli aastasadu üks maailma kõige suuremaid usuehitisi ning see ehitati juba 5. sajandil.

Hagia Sophia koosneb ühest hiigelsuurest kuplist, mille külge on lisatud poolkuplid. Ainuüksi kesklööv on 77 meetri pikkune. Hoonel on 40 akent, kogu valgus on suunatud kiriku keskele.

Mis muudab hoone sisekujunduse eriti imeliseks on selle võrratud mosaiigid ja keraamilised plaadid, millelaadseid ei leia mitte kusagilt mujalt.

Hagia Sophia pole mitte üksnes kaunis, vaid ka meeletult tugev, olles üle elanud kümme suurt maavärinat.

Peamine põhjus, miks Hagia Sophia on nii hästi vastu pidanud, on selle põnev arhitektuuriline lahendus. Kui selle ehitise loomiseni olid kuplid ehitatud ringikujuliselt sätitud sammastele, siis Hagia Sophia ehitati ruudukujuliselt sätitud sammastele, mistõttu on kirik ka väga stabiilse struktuuriga.

Hagia Sophia on vaatamisväärsus ka tänapäeva inimestele, kes on harjunud pilvelõhkujatega, kuid omal ajal oli see hoone nagu ime. Kuulduste kohaselt olevalt näiteks bütsantsi keiser saatnud hoone ehitamiseks 320 000 naela kulda! Üllataval kombel valmistas arhitekt plaanid aga umbes kuu ajaga.

Kiriku ehitusel osalesid tuhanded inimesed ning kokku läks aega peaaegu 6 aastat.

Tänapäeval on Hagia Sophia muuseum, kuigi aastate jooksul on kristlased ja muslemid rohkelt vaielnud selle üle, kes võiks hoonet kasutada. Oli aeg, mil kirikut kasutati mošeena, kuid hetkel on see siiski muuseumi rollis.

Püha Sofia katedraal Kiievis

Püha Sofia katedraal on Kiievi vanim kirik ning üleüldiselt üks vanimaid õigeusu kirikuid maailmas. 11. sajandil ehitatud kirik on sajandite jooksul omanud olulist rolli, olles seejuures olnud ka raamatukogu ja kool.

Nagu nimest võib arvata, on katedraal saanud inspiratsiooni Istanbulis asuvast Hagia Sophiast. Katedraal on tuntud oma sinise kellatorni, kaunite mosaiikide ja kuldsete kuplite poolest, mis säravad päikese käes imeliselt.

Paraku on aga sajandite jooksul hoonet väga palju parandatud ja muudetud, mistõttu ei ole peaagu midagi alles 11. sajandi loomingust. Suur osa katedraalist on ehitatud barokiajastul.

Hoone interjööris olevad freskod on enamjaolt samuti maalitud 17. kuni 19. sajandi vahemikus, kuigi need on originaalis pärit 11. sajandist.

Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal

Jumalaema Uinumise katedraal on Vladimiri kõige kuulsam hoone, mis on tuntav ka paljudele neile, kes pole kunagi õigeusuga kokku puutunud. Hoone on muuseas olnud eeskujuks Kremlis asuvale Jumalaema Uinumise katedraalile.

Erinevalt mitmetest teistest siin nimistus olevatest kirikutest on see katedraal aktiivselt töös, olles tihti täidetud austusavaldajatega. Hoone ehitati 1158. aastal ning seda laiendati pärast 1180. aastal toimunud tulekahju, kuid suuremas osas on see jäänud muutumatuks.

Hoone on tegelikult üsna lihtsa struktuuriga – keskel on suur keskkuppel, äärtes on viis kuplit. Sarnaselt teistele õigeusu katedraalidele on ka selles hoones imekaunis sisekujundus.

Kremli Jumalaema Uinumise katedraal

Kremlis asuv Jumalaema Uinumise katedraal on tõenäoliselt üks kuulsamaid, kuna paljud Vene tsaarid on seal kroonitud ja abiellunud, nende hulgas isegi Ivan Julm. Katedraal oli Vene õigeusu keskpunkt lausa 600 aastat ning hoone on tänaseni äärmiselt oluline, olles üks esimesi hooneid, mida tavaliselt Kremlis külastatakse.

Jumalaema Uinumise katedraali tunneb ära viie suure kuldse kupli järgi. Pea iga sentimeeter katedraali sisekujunduses on kaetud religioossete maalingutega, sealhulgas isegi sambad.

Katedraali on maetud mitmed usujuhid. Laes ripuvad hiiglaslikud lühtrid ning seinad on kõik ääristatud ikoonistendidega.