Tallinna Nevski Katedraal

Õigeusk Eestis: milline on olukord?

Eestlased pole kunagi olnud eriti suured usutunnistajad ning samamoodi on ka õigeusk pigem tahaplaanile jäänud. See aga ei tähenda, et usul poleks suur roll suure osa eestlaste seas ning ka õigeusul on olnud väga kirju minevik.

Õigeusk on Eestisse tulnud eelkõige ida poolt – 9. sajandi keskpaigal loodi Tartusse näiteks esimesed õigeusu kirikud. Õigeusk pesitses aga mitusada aastat üksnes linnades, kus oli venelastel oluline osakaal. 16. sajandil loodi õigeusu kirikuid ka teistesse Eesti linnadesse, aga siiski olid peamised õigeusu tunnistajad vene rahvusest ning eelkõige oli usk siiski piiritletud linnaaladega.

Veel paarsada aastat pärast seda hakkas õigeusk levima ka maapiirkondadesse – esimene kogudus loodi Räpinas ning varsti jõudsid järgi Värska, Mustvee ja isegi Saaremaa.

Usuvahetusliikumine tõi kaasa suuremad uuendused, 19. sajandil vahetasid kümned tuhanded inimesed usku.

Usuvahetus ja selle tulemused olid hästi näha Saaremaal, kus lausa ligi kolmkümmend protsenti saarlastest pöörasid õigeusku.  Peamine muudatus oli seotud keelega, kuna tekkisid venepärased eesnimed: usuvahetusega seoses muudeti luterlikud eesnimed venepärasteks.

16. sajandil läks läbi Vene õigeusu reform, need inimesed, kes olid aga reformi vastu, põgenesid Peipsi äärde – neid inimesi kutsuti vanausulisteks. Arvatakse, et 30-ndateks oli Peipsi äärde pagenud lausa 8000 vanausulist, kuid Eestis arvatakse neid olevat isegi 15 000. Nõukogude ajal tegutses piirkonnas mitmeid “salajasi” kogudusi.

Kui paljud eestlased on vahetanud usku, siis Kagu-Eestis elavad setud, kes on alati olnud ortodoksi usku. Praeguseks arvatakse neid olevat umbes 8000, kõige olulisem Eesti poolel asuv ortodoksi keskus on Värska ja Obinitsa.

Lisaks setudele on põlised õigeusklikud ka vadjalased, kes saabusid Eestisse üsna ammu – vaid paarsada aastat pärast meie ajaarvamise algust.

Kuna Eestis on õigeusk pärit eelkõige Venemaalt, on see usuvool saanud üsna halva maine eestlaste seas, halvustavalt kutsutakse seda lausa “vene usuks”, kuigi tegelikult on õigeusk märksa laiemate juurtega.

Tänapäeval on Eestis kaks peamist õigeusu kirikut: Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik. Mõlemad on Eestis üsna märkimisväärse osaga, kuid Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik on eriti tugev, liikmeid on hinnanguliselt 150 000, enamik neist venekeelse elanikkonna hulgast.

Usul on alati olnud Eestis üsna keeruline olukord, kuid õigeusk on selgelt tugevalt juurdunud, hoolimata oma väga tormilisest ajaloost ning eestlaste vastakatest arvamustest.  On selge, et õigeusk on Eestisse tulnud selleks, et jääda ning kuigi usutunnistamine kui selline on üsna nõrga olemusega eestlaste hulgas, on õigeusk suure kaaluga ning võib ka enda juurde meelitada rohkem eestlaseid.