Tallinna Nevski Katedraal

5 fakti Aleksander Nevski katedraali kohta, mida sa varem ei teadnud

Aleksander Nevski katedraal on üks Tallinna kõige eripärasematest religioossetest ehitistest, millest on kuulnud ka need, kes pole just õigeusuga kursis. Toompeal asuva ajaloolise kultuuripärandi ümber on aga palju põnevaid fakte, mida just paljud pole kuulnud. Käesolevas artiklis heidamegi pilgu sellistele faktidele – mitut teadsid sina?

1. Ehitamiseks luba tegelikult ei olnud

Nevski kiriku ümber on alati käinud üsna palju kõmu, eriti, kui asi puudutab selle ehitust. Hoone ehitati kuberneri Sergei Šahhovskoi soovil ja meelega valiti asukohaks paik Toompea lossi vastas, et hoone säraks eriti hästi linna keskel.

Valitud maatükike kuulus aga Tallinna linnavalitsusele ning juhtumisi ei hangitud kiriku ehitamiseks mitte mingisugust luba linnalt.

Ehitustööde tegemiseks kasutati samuti pisut ebatavalisi võtteid – selle jaoks korraldati üle kogu Venemaa ulatuv korjandus, et saada vajalik rahasumma kokku.

Kiriku ehitust alustati 1894. aastal ning kuue aasta pärast oligi valmis klassikalises stiilis pühakoda, mis nimetati vürtsi Aleksander Nevski järgi.

2. Kirikut on tahetud lammutada mitu korda

Kuigi kirik sai püsti pandud, ei tähendanud see sugugi, et hoonet ei kimbutaks ehitusprobleemid.

Nimelt, kui algas Eesti aeg ja Eesti ei kuulunud enam Venemaa juurde, mõtles Riigikogu, et Venemaa algatusel loodud kirik ei ole enam sobiv, kuna see sümboliseerib venestust. Muidugi tekitas see mõte aga väga palju pahameelt – lausa nii palju, et korraldati suur protest. Sestap otsustas Riigikogu asja sinnapaika jätta.

Vähem kui 10 aastat hiljem tõstatati sama küsimus veel mitu korda – arvati ikka ja jälle, et Vene stiilis ehitis ei sobi Tallinnasse ning rikub linnapilti.

1937. aastal võeti lõpuks midagi ette kogu asja suhtes ning kirikut renoveeriti, miskäigus muudeti ka selle välimus pisut eestipärasemaks. Pärast seda pole enam lammutusplaane oluliselt päevakajaliseks tekkinud.

3. Kirik on kantud mälestiste hulka

Tänasel päeval võivad õigeusklikud tunda end üsna rahulikult, kuna 1995. aastal kanti Aleksander Nevski peakirik kultuurimälestiste sekka. Mälestiste registris on kirjas, et tegemist on “historitsistlikus segastiilis” kirikuga, mis on suur ja rikkalik ning on võimeline mahutama lausa 1500 inimest. Kuna tegemist on kultuurimälestisega, on ka üsna väike tõenäosus, et kirik eales lammutataks.

4. Võimsad kellad

Põnev arhitektuuriline stiil pole ainus, mille pooles Nevski peakirik silma jääb. Nimelt asub kiriku tornis pealinna kõige võimsam kirikukellade ansambel. See koosneb üheteistkümnest kellast, mille seas on teiste hulgas lausa viisteist tonni kaaluv kell. Sellise kellavalikuga ei saa hetkel võistelda ükski Tallinna kirik.

5. Kirik on renditud

Kirik on hetkel igati aktiivselt kasutusel – see on antud rendile ei kellelegi muule kui Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule. Kirik koosneb kahest piiskopkonnast ning hinnanguliselt on kirikul liikmeid umbes 150 000.  Kiriku liikmestik on valdavalt venekeelne, kuid aeg-ajalt korraldatakse ka eestikeelseid jumalateenistusi.